Mehis IT

 Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Kindlasti ole võimalik sellist ühte omadist isiku juures välja tuua, mille põhjal kindlasti ja julgelt väita, et just see teeb temast profi, kuid on kindlasti mingi hulk, mis siinkirjutaja hinnangul seda näitavad. Allpool ongi loetelu koos kommentaaride ja näidetega. Kogemus ehk tähestiku selgeks saamine ei tähenda, et oled kohe kirjanik. Õpitut tuleb osata kasutada ja õppida kasutama. Kooli lõpetanu, ei ole selle ala professionaal, kui tal puudub varasem (töö)kogemus valdkonnas. Teadmised , kust infot saada ehk kui ise ei tea, siis tea kedagi, kes teab. Pea ei ole prügikast, mõttetuid fakte, sündmusi ja teadmisi pole vaja peas hoida, selle asemel peaksid seal olema kontaktid, aadressid ja oskused info hanksimiseks. Oskus selgitada ja põhjendada mitteprofile. Suure tõenäosusega tuleb profil koos töötada inimestega, kes nii profid samas valdkonnas ei ole. Kui oskad põhjendada ja selgitada...

  Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? AGPL ehk  GNU Affero General Public License - see litsents sätestab, et programmid kaasa arvatud veebis olevate programmide muudetud verisoonid peavad jääma sama ltsensi alla. See tähendab, et jagatud peab olema rakenduste lähtekood ning rakenduste uued kasutajate poolt loodud versioonid jäävad esialgse litsensi alla. See litsents täiendab GPL litsentsi, mille on nö auk, mis veebirakenduste puhul lähtekoodi jagamist ei nõua ning veebirakenduste koopiad võivad liikuda teiste litsentside alla. Näiteks NextCloud ja Wakanda Server GNU GPL ehk GNU General Public Licence- sätestab, et programmidega koos peab andma ka kaasa ka lähtekoodi ning  tarkvara uued kasutajate poolt loodud versioonid jäävad esialgse litsensi all a. Litsentsis on nö auk, kus koopiate sama litsentsi all jätmine ei ole kohustuslik veebirakendustele. Tunutumad tarkavarad selle litsensi all on nt  Linuxi kern...

  Rick Falkvinge ja Christian Engström  The Case for Copyright Reform Kommentaarid lahendustele Tasuta, mittekommertsiaalne jagamine: siin toovad autorid näiteks olukorra, kus sõber lindistab ja viib sõbrale või armunu viib südame võitnule kopeeritud luuletuse kuid kujundlikult panevad võrdusmärgi P2P ja nende olukordade vahele. P2P ei ole siinkirjutaja hinnangul selles kontekstis kuidagi võrdne: esiteks ei jagata faile sõpradega ega saada neid sõprade käest vaid tavaliselt võõraste anonüümsete tegelaste arvutitest ja teiseks ei suuda keegi käsitsi nii palju luuletusi ümber kirjutada kui kuritahtlik allalaadija piraatkraami. Kuigi punkti sisu on siinkirjutaja hinnangul igati mõistlik, siis peaks siiski võrdlema võrreldavaid. 20 aastat kommertsiaalset monipoli: ühest küljest tuleb nõustuda, et 70 aastat pärast elu lõppu on ikka väga pikka aeg, pole isegi vahet mida oodata. Sama ei tohiks selline muudatus vanematelt ära võtta võimalust lastele oma omandit edasi pärida- nagu saa...

Virginia Shea 10 käsku Analüüsime natuke lähemalt Virginia Shea 3. käsku " Tea, kus sa oled." Kuna siinkirjutaja suurem asi foorumikülastaja ei ole siis pigem keskenduks selle punkti analüüsil organisatsioonide netisuhtlusele. Ja esimese asjana laiendaks Shea käsku oranisatsiooni sisekommunikatsiooni vaates ja lisaks sinna ...ja kellega sa suhtled. Ehk "Tea, kus sa oled ja kellega sa suhtled" on oluline eriti viimasel aastal kus väga palju tavapärast suhtlust on kolinud veebi. Uues olukorras on ka nö "vanad head suhteljad" tihti hädas seetõttu, et neil on keeruline uute tingimustega kohaneda ning ei ole kursis uue "maailma" reeglitega.  Aga kui natuke konreetsemaks minna, siis viimase aja uus suhluskanal organisatsioonides on veebikoosolekud. Kui 2020 aasta kevadel  ootamatult enamus ärisuhtlust sinna kolis oli loomulikult arusaadav, et oli kõvasti kohmitsemist ning eriti koosolekute algused ei sujunud. Kuid kohe on suurtest muudatustest möödas a...

Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 kommentaarid Kõige enam realiseerunud punkt on minu hinnagul arengukava visiooniosa punkt, mis ütleb: "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." Kui targa tarbija ja tarkades majades elamise osas on siinkirjutaja pigem skeptiline siis siis e-poodidest ostmise osas on visiooni kostajad igal juhul korrektse ennustuse teinud. Juba enne 2020 aastat oli e-kaubanduse areng iga aasta hoogu juurde saanud: arenenud on taristu (makselahendused, transpordilahendused) ning suurenenud on nii e-kaupmeeste kui ka e-ostjate arv. 2020 tänu oma eripärale (eriolukord, piirangud, suletud füüsilised kaubanduskeskused) andis tõuke massilisele e-kaubanduse kasvule. Erinevatel andmetel kasvas 2020 e-kaubandusest ostjate arv ca 50% ning arvutusete kohaselt tegi 2020 aastal 90% täiskasvanud elanikonnast vähemalt ...

Mõned mõtted sotsiaalvõrgustike mõjust traditsioonilisele meediale. Nagu veebiajakirjanduse tulekul ennustati paberväljaannete hääbumist ja üldiselt interneti levikuga ennustati kohutavat lõppu raamatutele on räägitud ka palju sellest, et sotsiaalmeedia saab ohuks traditsioonilisele meediale nagu TV/raadio. Senimaani tundub pigem, et traditsioonilise meedia tarbimine vähenenud ei ole (lapsed vaatavad ikka liiiga palju telekat) ning pigem on sotsiaalmeedia tarbimine tänu nutiseadmetele leidmas aset ajal ja kohtades, kus traditsioonilist meediat tarbida ei saa või oleks kummaline. Ehk aeg, mille noored 15a tagasi veetsid niisama mõtteid mõlgutades, sisustatakse nüüd sotsiaalmeedia tarbimisega. Olgu selleks siis aeg kooli ja sealt koju liikumiseks, vahetunnid, ühistransport, autosõit, WC jne jne. Seega traditsiooniline meedia ja eriti televisioon veel muret tundma ei pea, et sotsiaalmeedia leiva laualt võtaks. Samas on sotsiaalmeedial oluline mõju traditsioonilise meedia sisule. Tegelikul...

Varased veebitehnoloogiad E-KIRI E-kiri (e lectronic mail ,  email  or  e-mail) või ka elektronkiri on elektrooniline, tarkvaraga kirjutatud kiri, mida saab saata ja vastu võtta arvutivõrkude kaudu. E-kirjade lugemiseks, koostamiseks, vastuvõtmiseks kui saatmiseks kasutatakse rakendusi ehk e-postkaste, mis võiva olla nii veebipõhised (G-mail, Hotmail) kui ka otse kasutaja arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud (Outlook, Mail). Lisaks tekstile saab tänapäeval saata e-krijadega ka pilte, manuseid (faile), hüpetrexti (linke) ja muud meediat (GIF). E-kirja leiutajaks loetakse  Raymond Samuel Tomlinson-i, arvutiteadlast, kes 1971 paigaldas ARPAneti esimese e-kirja programmi. See oli esimene programm, mis suutis e-kirju saata erinevate ARPANETi kasutajate vahel, varasemalt oli elektroonilise kirja saatmine olnud võimalik ainult samasse arvutisse, kust see saadeti. Selleks, et kirju saaks saata ka teistele kasutajatele võttis Tomlison kasutusele @ märgi, et eraldada kasuta...