E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 kommentaarid

Kõige enam realiseerunud punkt on minu hinnagul arengukava visiooniosa punkt, mis ütleb: "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." Kui targa tarbija ja tarkades majades elamise osas on siinkirjutaja pigem skeptiline siis siis e-poodidest ostmise osas on visiooni kostajad igal juhul korrektse ennustuse teinud. Juba enne 2020 aastat oli e-kaubanduse areng iga aasta hoogu juurde saanud: arenenud on taristu (makselahendused, transpordilahendused) ning suurenenud on nii e-kaupmeeste kui ka e-ostjate arv. 2020 tänu oma eripärale (eriolukord, piirangud, suletud füüsilised kaubanduskeskused) andis tõuke massilisele e-kaubanduse kasvule. Erinevatel andmetel kasvas 2020 e-kaubandusest ostjate arv ca 50% ning arvutusete kohaselt tegi 2020 aastal 90% täiskasvanud elanikonnast vähemalt ühe ostu e-poest [https://e-kaubanduseliit.ee/e-kaubanduse-kaive-2020]. Selline suur hulk oste ja ostjaid on surve alla pannud klassikalised füüsilised kaupmehed, kes on aktiivselt otsimas võimalusi oma kaupu üle interneti müümiseks, suurendades e-kaubanduse osakaalu veelgi ning selle osakaalu kasvule aitab kaasa ka jätkuv COVID-19 kriis ja sellega seotud ebakindlus ja hirm füüsiliselt kohale minna. Samuti said ilmselt paljud tarbijad 2020 eriolukorra ajal positiivse e-ostlemise kogemuse ning vähemalt osaliselt muutsid tänu sellele oma ostuharjumusi ehk liikusid füüsilisest ostumaalilmast interneti omasse.

Kõige vähem realiseerunud punkt siinkirjutaja hinnangul on kindlasti ja vaieldamatult see, et tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele. Kirjutaja ise küll suur hoolekande ja tervishoiuteenuste kasutaja ei ole, kuid julgen üsna kindalt väita, et selles valdkonnas arengukavas ennustatud tulevik ja reaalne olukord 2020 aastaks olid küll teineteisest väga kaugel. Isegi kui jätame kõrvale COVID-19 mõju hoolekandele ja tervishoiule oli kogu tervishoiu süsteem juba varem kriisis. Haigekassa eelarve puudujääk, pikad ravijärjekorrad ning aeglane ja kohmakas teenus, mis kasutajat alati füüsiliselt kohale soovis, iseloomustavad ilmselt suhteliselt hästi Eesti praegust tervishoiu ning hoolekande süsteemi. Jah, siinkohal tuleb tunnistada, et on ka mõningaid edusamme nagu digilugu.ee, kuid see ei täida veel oma funktsionaalsuselt veel kogu ulatuses ning tundub, olevat suunatud pigem nö noorele/tervele vilunud internetikasutajale- sihtrühm, kellele seda kõige rohkem vaja oleks näiteks vanurid selle kasutamisega ilmselt hakkama ei saa. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et 2020 visiooni täitmisest oleme veel väga kaugel ning pikk tee sinnani, et IKT abil on tervishoid ja sotsiaalteenused viidud uuele kvaliteeditasemele.