Mehis IT

  Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur  ( concept keyboard) Kontseptuaalklaviatuur (inglise keelne Wiki pakub ka mõitset k atteklaviatuur ehk  overlay keyboard )  on  spetsiaalne klaviatuur, millel pole eelseadistatud klahve. Iga klahvi saab programmeerida erinevate funktsioonidega ning selliseid klaviatuure kasutatakse sageli kiire ja lihtsa viisina informatsiooni sisestamiseks kasutades selleks tavaliselt ainult kahte nuppu. Sellised klaviatuurid koosnevad tavaliselt märgistamata nuppude ruudustikust kusjuures nupud ei ole reljeefsed nagu tavapärasel klaviatuuril vaid kogu klaviatuuri pind on lame. Pärast klaviatuuri programmeerimist asetatakse iga klahvi tuvastamiseks klaviatuurile leht, mida nimetatakse ülekatteks. Ülekate võib koosneda mis tahes sõnade, sümbolite või piltide kombinatsioonist. 1984a. Microterminals Concept A3-256 tablet keyboard- eelkõige programmeerijatele mõeldud klaviatuur 1990a. Concept Keyboard : Universal 2010- väikelaste ja puuetega laste õpetamiseks mõeldud k

Seekordseks teemaks on kasutatavus ning selle head ning halva näited veebist. Kuna siinkasutaja enamus veebiajast veedab nutiseadme brauseris või äppides siis tooksingi siinkohal välja mõnede äppide head ja vead. Hea näide  9GAG äpp Sisu on küll viimasel ajal kvaliteedis järgi andnud aga kasutajamugavus, arusaadavus, lihtsus ja kasutajasõbralikkus on märkimisväärne. Ideaalne intuitiivne äpp, saatmaks mööda tunde "skrollides" postitusi ülevalt alla. Suudab meelde jätta selle, kus poolel jäid, et pärast äpi taaskäivitamist taas samast kohast jätkata saaksid. Siinkirjutaja hinnangul vastab kõikide Nielseni komponentidele- teeb seda mida tegema peab (meelt lahtuama) koormamata kasutajat üleliigse info ja funktsionaalsusega. Halb näide  Membo äpp Just hiljuti paigaldasin ning kasutasin. Kontseptsiooni (F2F from farm to fork)   poolest põnev ning siinkirjutajale meeldib teenus ja idee väga kuid... kuidas on võimalik, et on loodud selline veebipoe äpp, mis nõuab kasutaja sisselogimi

Google AdWords GoogleAdWords on Google tütarettevõte, mis genrereerib suure osa Google käibest, Mida täpsemalt see teeb saab lugeda siit . 2005 aastal (8 aastat pärast asutamist) oli GADW-ist saanud nii keeruline süsteem, et tavapärased projektijuhtimise meetodid ei andnud endam soovitud tulemusi ning Google hakkas otsima võimalusi tarkvara ja sellega soetud tiimide toimimise muutmiseks ning hakati testima/juurutama SCRUMi. Esialgu eksperimenteeriti kahe GAWD-i applikatsiooniga, mis olid jõudnud projekti staadiumisse, seejärel anti ülevade projektidedest ning seejärel võeti vastu otsus, et GAWD jätkab SCRUM meetodiga. GADW ärimudeli poolest ilmselt liigitub kõige paremini SaaS mudeli alla, kus kasutajad ei maksa otseselt tarkvara vaid selle genereeritud hüvede eest. Täpsemalt Google ärimudelist ja GAWDi rollist selles allpool oleval pildil ning täpsemalt saab lugeda seda ka siit , siinkirjutaja hinnangul väga huvitav teema.

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus Eric Steven Raymond (ESR, kolmetähelisi lühendeid kasutavad erinevad autorid kaashäkkerite nimetamiseks enda kirjutises) on sündinud 04.12.1957 Ameerikas. Ta on tarkvara arendaja, avatud lähtekoodiga tarkvara propageerja ja toetaja ning mitmete raamatute ja essede autor. Teoses kirjeldab Eric üsna põhjalikult ja kohati ka värvikalt häkkerikultuuri ning püüab algajatele arvutihuvilistele selgitada (natuke edutult minu hinnangul) kuidas saada häkkeriks. Teos ise on segu KKK-st (FAQ) ning filosoofilistest mõtisklustest ning võibolla noorematele häkkerihakatistele kohati arusaamatu, selles osas, et kuidas nüüd päriselt häkkeriks saada. Teoses kirjledatud "nõuded" häkkeritele kohati ka väga universaalsed (kirjuta korrektselt ja ilma vigadeta, ära kasuta tobedaid kasutajanimesid, ära sõimle, mediteeri, panusta (häkkerite) kogukonda, kuula muusikat) ning aitavad ka tavainimestel, tavakasutajatel ja lihtsalt arvutihuvilistel (siinkirjutaja peab