E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

AGPL ehk GNU Affero General Public License- see litsents sätestab, et programmid kaasa arvatud veebis olevate programmide muudetud verisoonid peavad jääma sama ltsensi alla. See tähendab, et jagatud peab olema rakenduste lähtekood ning rakenduste uued kasutajate poolt loodud versioonid jäävad esialgse litsensi alla. See litsents täiendab GPL litsentsi, mille on nö auk, mis veebirakenduste puhul lähtekoodi jagamist ei nõua ning veebirakenduste koopiad võivad liikuda teiste litsentside alla. Näiteks NextCloud ja Wakanda Server

GNU GPL ehk GNU General Public Licence- sätestab, et programmidega koos peab andma ka kaasa ka lähtekoodi ning tarkvara uued kasutajate poolt loodud versioonid jäävad esialgse litsensi alla. Litsentsis on nö auk, kus koopiate sama litsentsi all jätmine ei ole kohustuslik veebirakendustele. Tunutumad tarkavarad selle litsensi all on nt Linuxi kernel ja GNU Compiler Collection (GCC)

GNU LGPL ehk GNU Lesser General Public License- sätestab, et arendajad ja ka ettevõtted võivad programmi või selle osasid muuta ja kasutada enda tarkvaras kuid nad ei pea enda olemasolevat tarkvara GNU LGPLi litsensi alla viima. Kui LGPLi all olevat tarkvara muutes tuleb muudetud osa levitamisse anda taas LGPLi all. Tunutuimad tarkvarad selle litsensi all on näiteks 7-Zip ja VLC Media player

BSD- see litsents sätestab, et tarkavara või selle muudetud osasid võib kasutada enda tarkvaras ning nii modifitseeriud osale kui ka tekkinud tarkava ei pea viima BSD litsensi alla ning muudetud tarkava ei pea edasi jagama (lähtekoodi avaldama. Tunutumad tarkvarad selle litsensi all on nt Flask, Minix ja NetBSD





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Mõned mõtted sotsiaalvõrgustike mõjust traditsioonilisele meediale. Nagu veebiajakirjanduse tulekul ennustati paberväljaannete hääbumist ja üldiselt interneti levikuga ennustati kohutavat lõppu raamatutele on räägitud ka palju sellest, et sotsiaalmeedia saab ohuks traditsioonilisele meediale nagu TV/raadio. Senimaani tundub pigem, et traditsioonilise meedia tarbimine vähenenud ei ole (lapsed vaatavad ikka liiiga palju telekat) ning pigem on sotsiaalmeedia tarbimine tänu nutiseadmetele leidmas aset ajal ja kohtades, kus traditsioonilist meediat tarbida ei saa või oleks kummaline. Ehk aeg, mille noored 15a tagasi veetsid niisama mõtteid mõlgutades, sisustatakse nüüd sotsiaalmeedia tarbimisega. Olgu selleks siis aeg kooli ja sealt koju liikumiseks, vahetunnid, ühistransport, autosõit, WC jne jne. Seega traditsiooniline meedia ja eriti televisioon veel muret tundma ei pea, et sotsiaalmeedia leiva laualt võtaks. Samas on sotsiaalmeedial oluline mõju traditsioonilise meedia sisule. Tegelikul
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Varased veebitehnoloogiad E-KIRI E-kiri (e lectronic mail ,  email  or  e-mail) või ka elektronkiri on elektrooniline, tarkvaraga kirjutatud kiri, mida saab saata ja vastu võtta arvutivõrkude kaudu. E-kirjade lugemiseks, koostamiseks, vastuvõtmiseks kui saatmiseks kasutatakse rakendusi ehk e-postkaste, mis võiva olla nii veebipõhised (G-mail, Hotmail) kui ka otse kasutaja arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud (Outlook, Mail). Lisaks tekstile saab tänapäeval saata e-krijadega ka pilte, manuseid (faile), hüpetrexti (linke) ja muud meediat (GIF). E-kirja leiutajaks loetakse  Raymond Samuel Tomlinson-i, arvutiteadlast, kes 1971 paigaldas ARPAneti esimese e-kirja programmi. See oli esimene programm, mis suutis e-kirju saata erinevate ARPANETi kasutajate vahel, varasemalt oli elektroonilise kirja saatmine olnud võimalik ainult samasse arvutisse, kust see saadeti. Selleks, et kirju saaks saata ka teistele kasutajatele võttis Tomlison kasutusele @ märgi, et eraldada kasutaja nime arvuti nime
Lisateave

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Lunavara (inglise keeles ransomware) on pahavara tüüp, mis takistab kasutaja juurdepääsu tema failidele või mõnel juhul "ähvardab" ka kasutaja failid avalikuks teha. Lunavara on erineva keerukuse astmega- mõne saab nutikam kasutaja ka ise tagasi keerata kuid keerukamad krüpteerivad kasutaja failid selliselt, et need ei ole enam kättesaadavad ning ründe sooritaja nõuab lunaraha failide dekrüpteerimise eest. Üldjontes on sellise ründe eesmärgiks raha teenimine ning kurjategijad peavad pärast makse laekumist ka enda lubadusest kinni ning ohver saab oma andmed dekrüpteerida ning faile kasutada. Enamuses sellised ründed jäävad nö avalikusele teadmata kuna eraisikutest ohvrid tunnevad häbi ja on kaotatud summad on väiksed või ettevõtted ja korporatsioonid ei soovi endale ründega seonduvat mainekahju (kes usaldaks ettevõtet, kes kurjategijatele miljoneid dollareid kannab, et enda kogutud/loodud andmeid kasutada saab). Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnolo
Lisateave