Postitused

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Kujutis
  Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur  ( concept keyboard) Kontseptuaalklaviatuur (inglise keelne Wiki pakub ka mõitset k atteklaviatuur ehk  overlay keyboard )  on  spetsiaalne klaviatuur, millel pole eelseadistatud klahve. Iga klahvi saab programmeerida erinevate funktsioonidega ning selliseid klaviatuure kasutatakse sageli kiire ja lihtsa viisina informatsiooni sisestamiseks kasutades selleks tavaliselt ainult kahte nuppu. Sellised klaviatuurid koosnevad tavaliselt märgistamata nuppude ruudustikust kusjuures nupud ei ole reljeefsed nagu tavapärasel klaviatuuril vaid kogu klaviatuuri pind on lame. Pärast klaviatuuri programmeerimist asetatakse iga klahvi tuvastamiseks klaviatuurile leht, mida nimetatakse ülekatteks. Ülekate võib koosneda mis tahes sõnade, sümbolite või piltide kombinatsioonist. 1984a. Microterminals Concept A3-256 tablet keyboard- eelkõige programmeerijatele mõeldud klaviatuur 1990a. Concept Keyboard : Universal 2010- väikelaste ja puuetega las...

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Seekordseks teemaks on kasutatavus ning selle head ning halva näited veebist. Kuna siinkasutaja enamus veebiajast veedab nutiseadme brauseris või äppides siis tooksingi siinkohal välja mõnede äppide head ja vead. Hea näide  9GAG äpp Sisu on küll viimasel ajal kvaliteedis järgi andnud aga kasutajamugavus, arusaadavus, lihtsus ja kasutajasõbralikkus on märkimisväärne. Ideaalne intuitiivne äpp, saatmaks mööda tunde "skrollides" postitusi ülevalt alla. Suudab meelde jätta selle, kus poolel jäid, et pärast äpi taaskäivitamist taas samast kohast jätkata saaksid. Siinkirjutaja hinnangul vastab kõikide Nielseni komponentidele- teeb seda mida tegema peab (meelt lahtuama) koormamata kasutajat üleliigse info ja funktsionaalsusega. Halb näide  Membo äpp Just hiljuti paigaldasin ning kasutasin. Kontseptsiooni (F2F from farm to fork)   poolest põnev ning siinkirjutajale meeldib teenus ja idee väga kuid... kuidas on võimalik, et on loodud selline veebipoe äpp, mis nõuab kasutaja sisselo...

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Google AdWords GoogleAdWords on Google tütarettevõte, mis genrereerib suure osa Google käibest, Mida täpsemalt see teeb saab lugeda siit . 2005 aastal (8 aastat pärast asutamist) oli GADW-ist saanud nii keeruline süsteem, et tavapärased projektijuhtimise meetodid ei andnud endam soovitud tulemusi ning Google hakkas otsima võimalusi tarkvara ja sellega soetud tiimide toimimise muutmiseks ning hakati testima/juurutama SCRUMi. Esialgu eksperimenteeriti kahe GAWD-i applikatsiooniga, mis olid jõudnud projekti staadiumisse, seejärel anti ülevade projektidedest ning seejärel võeti vastu otsus, et GAWD jätkab SCRUM meetodiga. GADW ärimudeli poolest ilmselt liigitub kõige paremini SaaS mudeli alla, kus kasutajad ei maksa otseselt tarkvara vaid selle genereeritud hüvede eest. Täpsemalt Google ärimudelist ja GAWDi rollist selles allpool oleval pildil ning täpsemalt saab lugeda seda ka siit , siinkirjutaja hinnangul väga huvitav teema.

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus Eric Steven Raymond (ESR, kolmetähelisi lühendeid kasutavad erinevad autorid kaashäkkerite nimetamiseks enda kirjutises) on sündinud 04.12.1957 Ameerikas. Ta on tarkvara arendaja, avatud lähtekoodiga tarkvara propageerja ja toetaja ning mitmete raamatute ja essede autor. Teoses kirjeldab Eric üsna põhjalikult ja kohati ka värvikalt häkkerikultuuri ning püüab algajatele arvutihuvilistele selgitada (natuke edutult minu hinnangul) kuidas saada häkkeriks. Teos ise on segu KKK-st (FAQ) ning filosoofilistest mõtisklustest ning võibolla noorematele häkkerihakatistele kohati arusaamatu, selles osas, et kuidas nüüd päriselt häkkeriks saada. Teoses kirjledatud "nõuded" häkkeritele kohati ka väga universaalsed (kirjuta korrektselt ja ilma vigadeta, ära kasuta tobedaid kasutajanimesid, ära sõimle, mediteeri, panusta (häkkerite) kogukonda, kuula muusikat) ning aitavad ka tavainimestel, tavakasutajatel ja lihtsalt arvutihuvilistel (siinkirjutaja peab ...

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Kaks IT maailma suurjuhti Larry Ellison- juht (leader) Lawrence Joseph Ellison sündis 1944 aastal Ameerikas ja on Oracle kaasasutaja ning juht. Analüütikute hinnangul on Ellisoni edu taga olnud tema enda motiveeritus ja ostusekindel juhtimisstiil, mille abil on väga konkurentsitihedas valdkonna teinud väikesest ettevõttest ülemaailmse eduka korporatsiooni. Paljude tama kaastööliste hinnangul on Ellisonil paljud tõelise juhi omadused- eestvedamise oskus, ettekujutusvõime ning soov võita.  Kuigi esialgu kirjeldati Ellisoni rohkem kui eesmärgita mässajat siis aastatega on ta läbi teinud muudatuse motiveerituks ja distsipleneeritud juhiks Steve Ballmer-  ülemus ( power broker ) Steven Anthony Ballmer  sündis 1956 aastal Ameerikas ja on investor ja ärimees, kes oli 14 aastat 2000-20124 Microsofti tegevjuht. Ballmer-i juhiomadusteks olid intensiivne ja agressiivne konkureerimine, nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt. Tema juhtimise all kasutati ettevõttes näiteks töötajate pi...

E-ITSPEA 8: IT proff...?

 Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Kindlasti ole võimalik sellist ühte omadist isiku juures välja tuua, mille põhjal kindlasti ja julgelt väita, et just see teeb temast profi, kuid on kindlasti mingi hulk, mis siinkirjutaja hinnangul seda näitavad. Allpool ongi loetelu koos kommentaaride ja näidetega. Kogemus ehk tähestiku selgeks saamine ei tähenda, et oled kohe kirjanik. Õpitut tuleb osata kasutada ja õppida kasutama. Kooli lõpetanu, ei ole selle ala professionaal, kui tal puudub varasem (töö)kogemus valdkonnas. Teadmised , kust infot saada ehk kui ise ei tea, siis tea kedagi, kes teab. Pea ei ole prügikast, mõttetuid fakte, sündmusi ja teadmisi pole vaja peas hoida, selle asemel peaksid seal olema kontaktid, aadressid ja oskused info hanksimiseks. Oskus selgitada ja põhjendada mitteprofile. Suure tõenäosusega tuleb profil koos töötada inimestega, kes nii profid samas valdkonnas ei ole. Kui oskad põhjendada ja selgitada...

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

  Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? AGPL ehk  GNU Affero General Public License - see litsents sätestab, et programmid kaasa arvatud veebis olevate programmide muudetud verisoonid peavad jääma sama ltsensi alla. See tähendab, et jagatud peab olema rakenduste lähtekood ning rakenduste uued kasutajate poolt loodud versioonid jäävad esialgse litsensi alla. See litsents täiendab GPL litsentsi, mille on nö auk, mis veebirakenduste puhul lähtekoodi jagamist ei nõua ning veebirakenduste koopiad võivad liikuda teiste litsentside alla. Näiteks NextCloud ja Wakanda Server GNU GPL ehk GNU General Public Licence- sätestab, et programmidega koos peab andma ka kaasa ka lähtekoodi ning  tarkvara uued kasutajate poolt loodud versioonid jäävad esialgse litsensi all a. Litsentsis on nö auk, kus koopiate sama litsentsi all jätmine ei ole kohustuslik veebirakendustele. Tunutumad tarkavarad selle litsensi all on nt  Linuxi kern...