E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Kaks IT maailma suurjuhti

Larry Ellison- juht (leader)

Lawrence Joseph Ellison sündis 1944 aastal Ameerikas ja on Oracle kaasasutaja ning juht. Analüütikute hinnangul on Ellisoni edu taga olnud tema enda motiveeritus ja ostusekindel juhtimisstiil, mille abil on väga konkurentsitihedas valdkonna teinud väikesest ettevõttest ülemaailmse eduka korporatsiooni. Paljude tama kaastööliste hinnangul on Ellisonil paljud tõelise juhi omadused- eestvedamise oskus, ettekujutusvõime ning soov võita.  Kuigi esialgu kirjeldati Ellisoni rohkem kui eesmärgita mässajat siis aastatega on ta läbi teinud muudatuse motiveerituks ja distsipleneeritud juhiks

Steve Ballmer- ülemus (power broker)

Steven Anthony Ballmer sündis 1956 aastal Ameerikas ja on investor ja ärimees, kes oli 14 aastat 2000-20124 Microsofti tegevjuht. Ballmer-i juhiomadusteks olid intensiivne ja agressiivne konkureerimine, nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt. Tema juhtimise all kasutati ettevõttes näiteks töötajate pingerida (stack ranking), et avalikult töötajaid paremusjärjestusse seada. Selline juhtimismeetod aga pärisb innovaatilisust, sest meeskonnad ei tööta koos vaid oluline on individuaalne sooritus. Tema MS tegevjuhi perioodi on iseloomustatud väga erinevalt- ettevõtte käive kolmekordistus ning kasum kahekordistus kuid selle aja jooksul MS kaotas turul domineerivat positsiooni ning jäi maha ka uue tehnoloogia rongist, nt nutitelefonide maailm.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Mõned mõtted sotsiaalvõrgustike mõjust traditsioonilisele meediale. Nagu veebiajakirjanduse tulekul ennustati paberväljaannete hääbumist ja üldiselt interneti levikuga ennustati kohutavat lõppu raamatutele on räägitud ka palju sellest, et sotsiaalmeedia saab ohuks traditsioonilisele meediale nagu TV/raadio. Senimaani tundub pigem, et traditsioonilise meedia tarbimine vähenenud ei ole (lapsed vaatavad ikka liiiga palju telekat) ning pigem on sotsiaalmeedia tarbimine tänu nutiseadmetele leidmas aset ajal ja kohtades, kus traditsioonilist meediat tarbida ei saa või oleks kummaline. Ehk aeg, mille noored 15a tagasi veetsid niisama mõtteid mõlgutades, sisustatakse nüüd sotsiaalmeedia tarbimisega. Olgu selleks siis aeg kooli ja sealt koju liikumiseks, vahetunnid, ühistransport, autosõit, WC jne jne. Seega traditsiooniline meedia ja eriti televisioon veel muret tundma ei pea, et sotsiaalmeedia leiva laualt võtaks. Samas on sotsiaalmeedial oluline mõju traditsioonilise meedia sisule. Tegelikul
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Varased veebitehnoloogiad E-KIRI E-kiri (e lectronic mail ,  email  or  e-mail) või ka elektronkiri on elektrooniline, tarkvaraga kirjutatud kiri, mida saab saata ja vastu võtta arvutivõrkude kaudu. E-kirjade lugemiseks, koostamiseks, vastuvõtmiseks kui saatmiseks kasutatakse rakendusi ehk e-postkaste, mis võiva olla nii veebipõhised (G-mail, Hotmail) kui ka otse kasutaja arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud (Outlook, Mail). Lisaks tekstile saab tänapäeval saata e-krijadega ka pilte, manuseid (faile), hüpetrexti (linke) ja muud meediat (GIF). E-kirja leiutajaks loetakse  Raymond Samuel Tomlinson-i, arvutiteadlast, kes 1971 paigaldas ARPAneti esimese e-kirja programmi. See oli esimene programm, mis suutis e-kirju saata erinevate ARPANETi kasutajate vahel, varasemalt oli elektroonilise kirja saatmine olnud võimalik ainult samasse arvutisse, kust see saadeti. Selleks, et kirju saaks saata ka teistele kasutajatele võttis Tomlison kasutusele @ märgi, et eraldada kasutaja nime arvuti nime
Lisateave

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Lunavara (inglise keeles ransomware) on pahavara tüüp, mis takistab kasutaja juurdepääsu tema failidele või mõnel juhul "ähvardab" ka kasutaja failid avalikuks teha. Lunavara on erineva keerukuse astmega- mõne saab nutikam kasutaja ka ise tagasi keerata kuid keerukamad krüpteerivad kasutaja failid selliselt, et need ei ole enam kättesaadavad ning ründe sooritaja nõuab lunaraha failide dekrüpteerimise eest. Üldjontes on sellise ründe eesmärgiks raha teenimine ning kurjategijad peavad pärast makse laekumist ka enda lubadusest kinni ning ohver saab oma andmed dekrüpteerida ning faile kasutada. Enamuses sellised ründed jäävad nö avalikusele teadmata kuna eraisikutest ohvrid tunnevad häbi ja on kaotatud summad on väiksed või ettevõtted ja korporatsioonid ei soovi endale ründega seonduvat mainekahju (kes usaldaks ettevõtet, kes kurjategijatele miljoneid dollareid kannab, et enda kogutud/loodud andmeid kasutada saab). Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnolo
Lisateave