E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Mõned huvitavad IT lahendused ajaloost. 

Aastatest 1951-2000 

(Kattub lähedalt ka minu igapäevase tööga.) 

 Xerox PARC Map Viewer oli üks varasemaid staatilisi kaardirakendusi veebis. Selle töötas välja Steve Putz 1993. aasta juunis Xerox Corporationi Palo Alto uurimiskeskuses. Xerox PARC Map Viewer oli interaktiivse kaarditeabe otsimiseks mõeldud veebileht, mis varasemast erines selle poolest, et ta ei olnud lihtsalt ligipääs staatilistele failidele veebis. Map Viewer kasutas kohandatud kohandatud CGI-serverit, mis on kirjutatud Perlis. Kaardipildid genereeriti kahest serveripoolsest programmist GIF-vormingus. MAP-WRITER lõi rasterpildid geograafilisest andmebaasist ja RASTOGIF teisendaks rasterpildi GIF-vormingusse.













Aastatest 1901-1950 

Arvutiteaduses on mestimissortimine (inglise keeles merge sort) tõhus, üldotstarbeline võrdluspõhine sortimisalgoritm. Enamik selle algoritmi rakendusi annavad stabiilse sorteerimise, mis tähendab, et võrdsete elementide järjestus on sisendis ja väljundis sama. Merge sort on jaga ja valluta (divide and conquer) tüüpi algoritm, mille leiutas John von Neumann 1945. aastal.

Ajast enne aastat 1900 

 Aritmomeeter oli esimene piisavalt tugev ja usaldusväärne mehaaniline kalkulaator, mida oli mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. See kalkulaator liitis ja lahutas kaks numbrit ning teostas edukalt pikki korrutamisi ja jagamisi, kasutades selleks liikuvat akumulaatorit. Arithmomètre patendeeriti Prantsusmaal Thomas de Colmari poolt 1820. aastal ja toodeti kokku pea 65 aastat (aastatel 1851 kuni 1915). Sellest sai esimene kaubanduslikult edukas mehaaniline kalkulaator kuna oli usaldusväärne, vastupidav ja täpne. Artimomeetri kasutamine andis tõuke 19. sajandi teisel poolel nö inim-arvutajatelt arvutusmasinatele üleminekul.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Mõned mõtted sotsiaalvõrgustike mõjust traditsioonilisele meediale. Nagu veebiajakirjanduse tulekul ennustati paberväljaannete hääbumist ja üldiselt interneti levikuga ennustati kohutavat lõppu raamatutele on räägitud ka palju sellest, et sotsiaalmeedia saab ohuks traditsioonilisele meediale nagu TV/raadio. Senimaani tundub pigem, et traditsioonilise meedia tarbimine vähenenud ei ole (lapsed vaatavad ikka liiiga palju telekat) ning pigem on sotsiaalmeedia tarbimine tänu nutiseadmetele leidmas aset ajal ja kohtades, kus traditsioonilist meediat tarbida ei saa või oleks kummaline. Ehk aeg, mille noored 15a tagasi veetsid niisama mõtteid mõlgutades, sisustatakse nüüd sotsiaalmeedia tarbimisega. Olgu selleks siis aeg kooli ja sealt koju liikumiseks, vahetunnid, ühistransport, autosõit, WC jne jne. Seega traditsiooniline meedia ja eriti televisioon veel muret tundma ei pea, et sotsiaalmeedia leiva laualt võtaks. Samas on sotsiaalmeedial oluline mõju traditsioonilise meedia sisule. Tegelikul
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Varased veebitehnoloogiad E-KIRI E-kiri (e lectronic mail ,  email  or  e-mail) või ka elektronkiri on elektrooniline, tarkvaraga kirjutatud kiri, mida saab saata ja vastu võtta arvutivõrkude kaudu. E-kirjade lugemiseks, koostamiseks, vastuvõtmiseks kui saatmiseks kasutatakse rakendusi ehk e-postkaste, mis võiva olla nii veebipõhised (G-mail, Hotmail) kui ka otse kasutaja arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud (Outlook, Mail). Lisaks tekstile saab tänapäeval saata e-krijadega ka pilte, manuseid (faile), hüpetrexti (linke) ja muud meediat (GIF). E-kirja leiutajaks loetakse  Raymond Samuel Tomlinson-i, arvutiteadlast, kes 1971 paigaldas ARPAneti esimese e-kirja programmi. See oli esimene programm, mis suutis e-kirju saata erinevate ARPANETi kasutajate vahel, varasemalt oli elektroonilise kirja saatmine olnud võimalik ainult samasse arvutisse, kust see saadeti. Selleks, et kirju saaks saata ka teistele kasutajatele võttis Tomlison kasutusele @ märgi, et eraldada kasutaja nime arvuti nime
Lisateave

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Lunavara (inglise keeles ransomware) on pahavara tüüp, mis takistab kasutaja juurdepääsu tema failidele või mõnel juhul "ähvardab" ka kasutaja failid avalikuks teha. Lunavara on erineva keerukuse astmega- mõne saab nutikam kasutaja ka ise tagasi keerata kuid keerukamad krüpteerivad kasutaja failid selliselt, et need ei ole enam kättesaadavad ning ründe sooritaja nõuab lunaraha failide dekrüpteerimise eest. Üldjontes on sellise ründe eesmärgiks raha teenimine ning kurjategijad peavad pärast makse laekumist ka enda lubadusest kinni ning ohver saab oma andmed dekrüpteerida ning faile kasutada. Enamuses sellised ründed jäävad nö avalikusele teadmata kuna eraisikutest ohvrid tunnevad häbi ja on kaotatud summad on väiksed või ettevõtted ja korporatsioonid ei soovi endale ründega seonduvat mainekahju (kes usaldaks ettevõtet, kes kurjategijatele miljoneid dollareid kannab, et enda kogutud/loodud andmeid kasutada saab). Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnolo
Lisateave